Suveks loodud jazz-Tšaikovski avab uue peatüki Eesti Kontserdi ajaloos

Tekst: Ia Remmel

Artikkel ilmus esmakordselt Eesti Kontserdi ajakirja Aplaus 2020. aasta sügisnumbris, mil Haapsalu Tšaikovski festivaliks sündinud projekt jõudis publiku ette hoopis Kumu auditooriumis.
Sel aastal jõuab trio “koju” ehk Haapsallu.

 

2020. aasta suvel pidanuks Haapsalus taas toimuma Tšaikovski festival, mis on paari viimase aastaga võitnud kiirelt muusikasõprade südamed. Ehkki siis jäi pidu pidamata, oleks ju mõeldamatu, et andekate muusikute selleks puhuks valminud looming jääks publikuni toomata. Nii avab Joel Remmeli trio jazzikuues Tšaikovski „Lastealbum“ hoopis uue, „Jazzicali“ nime kandva kontserdisarja.

Suure vene helilooja Pjotr Tšaikovski ja tema loomingu auks korraldatav festival otsib igal aastal juurde uusi muusikalisi lähenemisnurki ja põnevaid arengusuundi. Üks seekordsetest eksperimentidest oli viia kokku Tšaikovski ja jazz, loojaks Joel Remmeli trio, kuhu kuuluvad jazzpianist Joel ise, tema kontrabassimängijast vend Heikko ja löökpillimängija Ramuel Tafenau. Eeloleval sügisel on neil au avada Eesti Kontserdi uus kontserdisari „Jazzical“, kuhu pääsevad klassikalise muusika seaded või klassikainterpreetide ja -instrumentidega esituskoosseisud ning mis otsib vaimukat tasakaalu džässi ja klassika piirimail.

Joel jutustab projekti algideest, et neil trioga oli koostöö Eesti Kontserdi „Pühade muusika“ koos Tallinna Sinfoniettaga, kaastegevad olid Heldur Harry Põlda, Hanna-Liina Võsa ja tema muusikalikooli lauljad. „Koostöö oli põnev, ega me ju iga päev keelpilliorkestriga esineda ei saa! Seal tuligi produtsendil Tuuli Metsojal idee pakkuda meile ka Tšaikovski festivalile esinemist.” Nüüd jõuab noormeeste hõrk looming publiku ette õdusas Kumu auditooriumis, kontserdiõhtu kannab pealkirja „Jazzkovsky“.

Esimesel pilgul tundub Tšaikovski ja jazz üsna raskesti kokku sobivat. Joel selgitab: „Klassikat ja jazzi kokku panna pole tegelikult midagi uut ja ennenägematut. Eelmisel aastal tegi Jaak Sooäär oma ansambliga juba ühe Tšaikovski projekti ja nüüd tuli tal välja ka plaat „Tchaikovsky“. Muusik ütleb, et „Lastealbumile” langes valik selletõttu, et lood seal on selged ja meloodilised, mida saab hästi teha ka jazzharmooniaga. „Paneme juurde kordusi, jazzirütme, soolosid, et asi liiga ühekülgseks ei jääks, ehitame peale oma, mida sinna algselt võib-olla sisse kirjutatud pole, aga usun, et lood jäävad üsna äratuntavasse vormi. Kõlapildilt võib see tulla midagi sellist nagu teeb Bill Evans, tema muusika on ju ka klassikalisel põhjal.”

Joel Remmel on mõnda „Lastealbumilt“ pärit lugu mänginud lapsena Nõmme muusikakoolis õppides. Tema vanemad on muusikud, isa Taavo tuntud jazzkontrabassimängija ja ema Varje viiuldaja ERSOs. Küsin, kas muusikute perekonnas üles kasvades oli tee jazzi juurde sirge või võttis sinna jõudmine aega? Joel tõdeb, et mõnda aega oli talle kõige tähtsam hoopis jalgpall. „Plaanisin isegi professionaalseks mängijaks hakata. Aga siis juhtus nii, et murdsin käeluu, meie noorterühm läks laiali ja see pani mõtlema, mida ma tegelikult tahan. Läksin Otsa kooli jazzklaverit õppima, selle kõrvalt käisin gümnaasiumis, et võimalused lahti hoida. Ega vanemad mind nii väga muusikuks suunanudki, ema soovitas hoopis juurat. Aga mind kiskus ikka muusika poole.”

Joel peab Eesti praegust jazzielu väga elavaks ja leiab, et projekte toetatakse hästi ning Jazzliidul on aktiivne kontserdielu – mitte ainult Tallinnas või Tartus, vaid üle Eesti. Võimalusi esineda annavad Jazzkaar ja teised festivalid. „Eestis on praegu head tingimused. Eesti muusikud on laia profiiliga – mängivad ka popbändides, klassikalistes koosseisudes. Suhtumine jazzi ei ole nii kitsas kui suurtes riikides. Meie näiteks Heikkoga ja Ahto Abneriga lööme kaasa Draamateatris varsti välja tulevas lavastuses „Lehman Brothers“.“

Oma eeskujudest ja lemmikutest nimetab Joel Remmel kõigepealt Herbie Hancocki. „Õpilaspõlves oli ta minu suur mõjutaja. Alates 1960ndatest, mil Hancock avalikkuse ette tuli, on ta käinud ajaga alati kaasas ja jäänud sealjuures väga maitsekaks. Niisamuti juba mainitud Bill Evans on mulle oluline muusik. Kuna olen ise klassikalisema klaveri pealt jazzi tulnud, siis see suund on mulle lähedane. Mingi aeg kuulasin palju Esbjörn Svenssoni triot, kellel on hästi põnevad kõlamaailmad. Ja Brad Mehldau klaverikäsitlus meeldib mulle ka.”
Soovin teada, kuidas Joel Remmel jazzi enda jaoks defineerib ja ja millised stiilisuundumused talle lähedasemad on. “Jazz on minu jaoks olnud alati tugevalt seotud svingiga. See pole muidugi ainus tähtis asi, jazz on ju erinevate stiilide sulam, aga minu jaoks on oluline, et see osa muusikast ei kaoks. Jazzimeeste hulgas on käibel väljend „He can play“ (tõlkes „Ta oskab mängida“), mis tähendabki seda, kas mängija oskab svingida ja kas ta tunneb traditsiooni. Jazzil on tänaseks ka juba rohkem kui saja-aastane ajalugu, palju on katsetatud ja proovitud. Nüüd võib ka traditsioonide poole jälle tagasi vaadata, suurkujude poole, kes seda muusikastiili on kujundanud.”

 

Öökontsert „Jazzkovsky“

HAAPSALU KULTUURIKESKUS
2.juuli 23:00

Joel Remmel Trio:

Joel Remmel (klaver)
Heikko Remmel (kontrabass)
Ramuel Tafenau (löökpillid)

Kavas: Tšaikovski. „Lastealbum“

Joel Remmel Trio on oodatud esineja paljudel džässilavadel. Vaieldamatult suurepärased noored muusikud on tuntud oma imeliste seadete poolest. Kontserdiõhtul tuleb esiettekandele Tšaikovski „Lastealbumi“ uus tõlgendus. Teos, mis mõjub paljudele nostalgiliselt, pakub seekord värvika ja ootamatu emotsiooni.

 

Tutvu Haapsalu Tchaikovsky Festivali programmiga

Osta Öökontsert Jazzkovsky pilet

About The Author

eestikontsert

No Comments

Leave a Reply